22. veebruaril kell 12.00 esitleb Tallinna Linnatranspordi AS Kadriorus retrotramme Johan ja Jüri, mis on saanud oma nimed Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri ning Eestimaa Päästekomitee liikme Jüri Vilmsi auks.
Tallinna linnapea ja TLT AS nõukogu esimehe Taavi Aasa sõnul on projekt Kadrioru liinile ajalooliste trammide toomiseks kulgenud plaanipäraselt. „Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel saadame teele järjekorras neljanda ja viienda retrotrammi ning projekti viime juba lähiajal lõpule kuuenda trammi liinile saatmisega,“ lisas Aas.
TLT AS juhatuse esimees Enno Tamm kinnitas, et esimese iseseisvusaja väärikate poliitikute ning ühiskonnategelaste nimed saanud retrotrammid on linlaste ja Tallinna külaliste poolt hästi vastu võetud. „TLT AS-i eesmärk oli retrotrammidega põlistada Eesti iseseisvusvõitluse ajalugu ning avaldada austust neile, tänu kellele elame vabas Eestis,“ ütles Tamm.
Leping retrotrammide ehitamiseks sõlmiti AS Ühinenud Depoodega 2016. aasta oktoobris. Trammid kujundati läinud sajandi esimese poole ühissõidukite välisilmet ning interjööri jäljendavalt ja varustati tänapäevase tehnoloogiaga. Kuigi kasutatakse KT-4 alusraami, on praktiliselt tegemist uute trammidega.
Lisaks nimedele trammi küljel, asuvad salongides Johan Laidoneri ja Jüri Vilmsi elu tutvustustavad infokleebised, mille on kujundanud kunstnik Karel Korp.
Johan Laidoner (1884–1953) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1908–1917 kuulus ta kõrgema ohvitserina Venemaa Keisririigi sõjaväkke, sõdides I maailmasõjas Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu.
1918 saabus Johan Laidoner Tallinna ja võttis üle I Eesti jalaväediviisi juhtimise. Sama aasta 23. detsembril nimetati ta Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks. Pärast Vabadussõja võidukat lõppu lahkus J. Laidoner 1920 omal soovil sõjavägede ülemjuhataja kohalt ning jätkas tegevust Riigikogu liikmena. 1924. aasta 1. detsembri riigipöörde katse ajal kujunenud ohuolukorras nimetati Johan Laidoner uuesti sõjavägede ülemjuhatajaks.
Laidoneril on oluline roll ka Eesti olümpialoos. Aastast 1931 juhtis ta Eesti Olümpiakomiteed, viies meie sportlased 1936. aasta Berliini olümpiamängudel ajaloolise seitsme medalivõiduni.
1940 tagandasid okupatsioonivõimud Laidoneri ametist ja küüditasid Venemaale, kus ta 1941 arreteeriti ning hoiti järgmised 12 aastat Butõrka, Kirovi ja Ivanovo vanglates. Johan Laidoner suri 1953. aastal Vladimiri vanglas.
Eesti ja eestlaste jaoks esindab Johan Laidoner julgust ja alistamatust, mis muudab suureks ka arvult väikese rahva.
Jüri Vilms (1889–1918) oli Eesti iseseisvumist ettevalmistava Eestimaa Päästekomitee liige, Maanõukogu abiesimees, Eesti Tööerakonna asutaja ja selle esindaja Vene asutavas kogus. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Vilms töötas Päevalehe peatoimetajana ning käivitas ajalehe Vaba Maa väljaandmise. Päästekomitee liikmena on Jüri Vilmsil hindamatud teened Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 24. veebruaril 1918.
Jüri Vilmsi surma aega ja kohta ei teata tänini. Ühe versiooni kohaselt langes ta Saksa okupatsiooni alguses Soome Eesti välisesinduse tööd korraldama suundununa sakslaste kätte vangi ning hukati Helsingis. Teine versioon kõneleb tema vangilangemisest Rootsi vabatahtlike kätte ning mahalaskmisest Hämeenlinna lähistel. Jüri Vilmsi saatus ja hauapaik on küll teadmata, ent Eesti ajalukku ja rahva südamesse on ta jätnud püsiva jälje.
AS Ühinenud Depood garanteerib, et trammid läbivad plaaniliste tehnohooldustega vähemalt 500 000 kilomeetrit. Eraldi garantii kehtib korrosioonikindluse, kere värvkatte, toitemuunduri, veoajami, kliimaseadme ja põrandakatte kohta.
Kadriorgu läbivale 3. liinile ajaloolise välimusega retrotrammide toomine on osa Tallinna tramminduse uuendamise ja renoveerimise kavast. Täielikult on uuendatud 3. ja 4. liini rööbastee ning Kopli suunaline trammitee, avatud trammiliiklus lennujaama ning kasutusele võetud 20 Caf Urbos trammi. Jätkub KT-4 ja KT-6 trammide põhjalik renoveerimine Tšehhi Vabariigis ning kohapeal oma jõududega, mille tulemusel 24 KT-4 ja 12 KT-6 trammi jätkavad linlaste teenindamist uues kvaliteedis. Ettevalmistamisel on hange 8 uue trammi soetamiseks ning optsiooni seadmiseks 20 trammi ostule.
Lisaks 22. veebruaril sõitma hakkavatele on nimelise trammi saanud Konstantin Päts, Jaan Poska, Julius Kuperjanov. Viimasena jõuab liinile tramm Ernst Jaaksoni mälestuseks. Retrotrammide projekteerimise ja ehituse maksumus on 4 452 000 eurot.