Eesti meedias refereeritud briti ajalehe The Guardian artikkel kirjeldab Tallinna tasuta ühistransporti, kui oma eesmärke mitte saavutanud projekti.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul pole midagi imestada, et britid ei mõista brexiti ultimatiivsest sisutühjast retoorikast märksa tasakaalukama ja erinevate elanikegruppide poolt hästi vastuvõetud projekti tähendust linna arengule. „Britid kinnitavad, et tasuta transpordi puhul vähenevad investeeringud. Ma ei mõista, kust nad selle võtavad. Tallinn on alates 2013. aastast panustanud ühistranspordi arengusse muljetavaldavaid summasid. Renoveeritud on 3. ja 4. trammiliin, kus sõidavad uued CAF Urbos trammid. 2017. aasta lõpuks saab täielikult uuendatud kogu trammivõrgustik ning trammiühendusega liidetud lennujaam. Kaugelt üle poole meie bussipargist moodustavad euro-5 ja euro-6 saastenormidele vastavad sõidukid ning moodsad hübriidid. Uue bussiveeremi soetamine on hoogustunud just tasuta sõidule ülemineku järel. Meie bussipargi keskmine vanus on väikseim Baltikumis ning selle näitaja poolest kuulume liidrite hulka terves Euroopas. Renoveeritud on ka kõik Solaris trollid. Vanemad, veel kasutuses olevad trammid, läbivad samuti noorenduskuuri,“ kirjeldas Aas peale tasuta ühistranspordile üleminekut toimunud kiiret arengut.
„Arusaamatu on ka väide, et Tallinn arendab ühistransporti end teistest omavalitsusüksustest linna registreerinud 25 000 uue maksumaksja arvelt,“ imestas abilinnapea. „Meie maksubaas on ikka märksa laiem ning pigem tuleb Tallinnal pakkuda pealinnana teenuseid riigi muude omavalitsusüksuste elanikele ning tagada normaalne taristu sellistele riigiettevõtetele nagu Tallinna Sadam ja lennujaam. Kummaline, et The Guardianis seda ei taibata.“
„The Guardiani soovitus ahistada autoomanikke automaksu kehtestamise ning parkimistasude tõstmisega, ei kannata aga mingit kriitikat. Britid võivad oma autostumise käes vaevlevas pealinnas harrastada repressiivmeetmeid, Tallinn eelistab ühtse arengu tagamiseks investeerimist ühistransporti ja tasakaalustatud linnaruumilist planeerimist,“ on abilinnapea nördinud briti lehe populistliku teemakäsitluse pärast.
„Artiklis on tsiteeritud kedagi Catsi, kes eirates kõiki uusurbanistika seisukohti väidab, et tasuta transport ei mõjuta linnaruumi demokratiseerumist. Millegipärast leiavad paljud rahvusvahelised eksperdid sootuks vastupidist ja kiidavad tasuta transpordi ideed, kui getostumise vastu võitlemise esmast strateegiat. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab seda poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele,“ lisas Aas.
„Tallinna kogemus tasuta ühistranspordi rakendamisel on äratanud laialdast rahvusvahelist huvi. Tasuta ühistranspordiga linnu on suures osas Euroopa riikides, aga ka Hiinas ning see pole vaid väikeste linnade valik. Näiteks tasuta ühistransporti pakkuvas Hiina linnas Chengdus on 16 miljonit elanikku. Suurematest Euroopa linnadest pakub periooditi tasuta ühistransporti Pariis. Ka Londonis, kus asub mürgist laimu avaldava The Guardiani toimetus, võivad linnatranspordis piletita sõita kõik kuni 11 aastased lapsed. Täielikule tasuta ühistranspordile üleminekut kavandab Rumeenia enam kui 2 miljoni elanikuga pealinn Bukarest.
Laialdaselt on tasuta ühistranspordi ideega mindud kaasa Poolas, kus kas täielikult või siis osaliselt toimib tasuta ühistransport 50 linnas ning kümned linnad valmistuvad tasuta ühistranspordile üleminekuks. Kõigile linlastele pakutakse piletita sõitu näiteks Goleniówis, Kościerzynas, Lubinis, Polkowices, Tomaszów-Mazowieckis ja Jelenia Góras. Żorys, Kielces, Legionowos, Łaziska-Górnes on enamus linnaliine tasuta. Rzeszówis, Radomis, Gdanskis ja Kraśnikis sõidavad linnatranspordis tasuta töötud, ent sealsed linnavalitsused kaaluvad prii sõidu võimaluse pakkumist ka teistele vähekindlustatud elanike gruppidele. Krakówis saavad ühistranspordis tasuta sõita nooremate klasside õpilased ning järgmisest aastast plaanitakse piletita sõitu kõigile õpilastele,“ kirjeldas Aas olukorda tasuta ühistranspordi kui maailmaidee levikul.
„The Guardian võiks pigem tegeleda Londoni ummikutega, selle asemel, et edastada väärinfot euroopalikke väärtusi hindava Tallinna kohta,“ lõpetas abilinnapea.